LAUPÄEV

09.07.2015

Ja nii algaski meie ''vahva'' tagasitulek Eesti...

Hommikul kella poole kaheksa ajal pidime kõik olema õpetajate hotelli ees, et bussiga Avezzanost Rooma minna. Nii me siis nutsime, naersime, pildistasime ja kallistasimegi üksteist. Hüvastijätt oli ikka väga pisaraterohke...

Meie lend Roomast Frankfurti oli tühistatud, seega pidime minema Roomast Viini, Viinist Frankfurti ning Frankfurdist Eestisse, kuid meie õnneks või õnnetuseks kõik nii sujuvalt ei läinud.

Kaks päeva varem oli Rooma lennujaamas, ja just meie Terminalis tulekahju olnud... Meie lend Roomast Viini hilines, ikka korralikult ning seetõttu ei jõudnud me ka Frankfurdi lennule. Siis algaski suur jooksmine Viini lennujaamas, ma usun, et lõpuks olime me terve lennujaama läbi ja lõhki ringi jooksnud. See oli ikka kohutav, sest niigi oli tervest reisist suur väsimus ning lennukist maha jäämisega oli tulnud suur närv sisse. Lõpuks leidsime inimese, kes meid aitas ning pärast seda toimusid kahe lennufirma bosside vahel suured läbirääkimised, et kes süüdi on ning kes meile uued lennupiletid ostab. Seetõttu pidime JÄLLE kaua ootama, kuni lõpuks selgus, et bossid jõudsid ühele meelele ning meid saadeti Viini 5 tärni hotelli, kus saime ka õhtust ja hommikust süüa, lennufirma kulul...

Oligi aeg võtta meie pagasid. Ka seal pidime ikka kohutavalt kaua ootama ning lõpuks saime teada, et üks pagas on üleüldse kadunud, ehk siis Katre pidi lennujaamast lahkuma ilma pagasita. See kõik oli nii naeruväärne, sest me ei suutnud uskuda, et kui läheb halvasti siis ikka totaalselt halvasti. Nii me siis veetsimegi öö hotellis ja saime seal ka maitsvat toitu...

Järgmise päeva (pühapäev, 10.07.2015) hommikul oligi meie lend Viinist Frankfurti, ka sellel hommikul pidime palju jooksma ning saime JÄLLE halva üllatuse osaliseks, nimelt, meie õpetaja Marika lennupiletiga oli midagi viga. Sellel hetkel olime kõik juba suures paanikas, sest kartsime ka sellest lennust maha jääda, kuid suureks õnneks me siiski jõudsime ilusasti oma lennule.

Frankfurti jõudes oli meil ainult pool tundi, et jõuda uuele lennule. Seda oli ilmselgelt liiga vähe, kuid suure jooksmisega jõudsime ilusasti ka sellele lennule...

Lõpuks olimegi Eestis, õnnelikult kodumaal. Võtsime oma pagasid, kuid saime teada, et Katre pagas saabub Tallinnasse alles järgmisel päeval, seega pidime lahkuma jälle ilma ühe pagasita.

Uueks üllatuseks oli aga see, et meie tellitud buss polnud lennujaama kohale jõudnud. Õpetaja Liis helistas bussijuhile, kuid too ei võtnud vastu ning sellel bussifirma juhil oli telefon välja lülitatud. No see pani meie tagasitulekule ikka tõelise punkti, sest bussi polnud ju ka kohale tulnud. Nii me siis istusime nördinult... Pool tunid hiljem helistas bussijuht ning ütles, et ta hilineb veidi. No see tegi meid õnnelikuks, et siiski pole meid bussifirma poolt ''üle lastud'', kuid siiski oleks võinud varem teada anda, et hilineb, sest me olime juba täiesti paanikas.

Selline oligi siis meie tagasitulek Eestisse... Täis jooksu, kirumist, naermist (meie väga uskumatust olukorrast) ning passimist.

Vähemalt on, mida meenutada!

REEDE

08.07.2015

Pidime koolimajas olema 08.15 ning ka sellel päeval olime esimestes tundides. Pärast seda läksime rahvusvahelisse kosmosebüroosse, Telespaziosse. Seal meile näidati, kuidas jälgitakse kosmosest Maad ja kõike Maa umber toimuvat ning saime ka teada, kuidas juhitakse satelliitie. Lisaks sellele saime külastada sealset muuseumi.

Pärast seda oligi aeg sööma minna, kuid meie suureks õnnetuseks oli bussi rehv katki läinud ning jällegi pidime pikka aega lihtsalt ootama. Siis saadeti meile asendusbuss ja saimegi rõõmsalt söögikohta minna.

  

Reedel oli päev, mil oli meil palju vaba aega, ehk juba pärast lõunat saime vabaks.

NELJAPÄEV
07.05.2015

Neljapäeval tehti lõpuks ka tuur  IIS Ettore Majorana kooli peal. Meile näidati võimsaid laboreid ja arvutiklasse. Nii keemia- kui ka bioloogialaborites nägime põnevaid kaitseid täis tossu, värvimuutmist ja tuli ära kannatada ka halb hais. Katsed viisid läbi muidugi selle oma kooli õpilased ja nii mitmedki neist olid Erasmus+ osalejad.

Lisaks keemiale, oli selles koolis väga kõrgel tasemel robootika. Õpilased olid kokku pannud mitmesuguseid olevusi. Üks robot oskas kirjutada, teine ruubikukuubikut kokku panna.

Lisaks oli ka „tuletõrjuja“, kelle katse tulekahju kustutada läks pisut nihu. Kuid kõigi lemmik oli humanoid robot, kes oli kui pisike laps. Ajas juttu, jalutas, suutis istuda maha ja kirsiks tordil esitas meile ka laulu. Kõik nautisid seda sajaga ning said kõhutäie naerda.

Enne Gala õhtusööki oli vabaaeg, mil käisime linnast väljas kaubanduskeskuses šoppamas ja koju maiustusi ostmas. Kuid oligi vaja naasta koolimajja, täpsemalt võimlasse, kust toimus uhke õhtusöök kõigi projektis osalevate eestlaste, itaallaste, poolakate, türklaste ja küproslastega.

Pearoaks oli lasanje, mis Itaalias on lausa jumalik. Lisaks oli võimalik valida erinevaid koogikesi, küpsiseid ja muid suupisteid. Terve õhtu jooksul mängis live-bänd Itaalia õpilaste poolt ning tühi polnud ka tantsupõrand.

Kuid Galaga meie õhtu ei lõppenud. Nimelt on selle Avezzano noortel komme kokku saada linna keskplatsil, kuhu ka tol õhtul suundusime. Kuid õhtu oli juba pime ja jahe ning tuligi tasapidi sammud kodu poole seada.

KOLMAPÄEV
06.05.2015

Kolmapäev oli kauaoodatud päev, mil lõpuks külastati imekaunist Tivolit. Kuid siiski mitte lõbustusparki, vaid linna. Käisime vaatamas Rooma valitseja Hadrianuse villa varemeid ning uskumatult lummavat Villa d’Estet. 

Varemed olid küll uhked, kuid puudus kiid, kes oleks osanud ka ajaloolist poolt rääkida. Seega oli see rohkem nagu jalutuskäik lõõmava päikesega kui ajalugu tutvustav ekskursioon. 

Villa d’Estes aga oli meeliülendav vaade mägedele ja suursugune aed, täis purskkaeve, kirevaid lilli ja uuristavaid turiste. Sinna olekski tahtnud jääda. Arutasime omavahel, et kui oleksime selle linna elanikud, külastaksime seda kohta pidevalt.

Kuna villa vaatamiseks anti aega päris mitu tundi, jõudsime minna ka linna peale. Sõime ühed maitsvad jäätised ja jalutasime kesklinnas. Muide, jäätisevalik on Itaalias ilmatu ning muidugi ka väga maitsev.

Oligi aeg tagasi pöörduda meie Itaalia kodulinna ning seal läksid kõik oma teed koos majutajatega. Kindlasti võib öelda, et Tivoli oli kõige kaunim koht, mida Itaalias külastasime.

TEISIPÄEV
5.05.2015

Teisipäeval külastati CISI-st: firmat, mis aitab noori ettevõtjaid koos heade ideedega jalule. Räägiti pikalt ja laialt, kuidas reklaamida oma äri. Lisaks mängisid poolakas ja itaallane läbi kahekõne, mil ühe rolliks oli noor ettevõtja ja teise uue äri jaoks rahaandja. Samal ajal andsid tõelised professionaalid abi ja rääkisid üksipulgi, kuidas seda õige teha on.

Lisaks toimus ka maja peal ekskursioon. Nägime ruume, kus oli palju-palju inimesi telefonidel, nimelt infoliin. Üle Itaalia helistati neile, et küsida oma probleemide puhul abi. Ka see oli noore ettevõtja algatusel.

Päeva ametlik osa lõppes lõunasöögiga lühikese bussisõidu kaugusel sööklas. Peale seda sõideti tagasi Avezzanosse ning kõigil oli vaba aeg, mis veedeti koos oma majutajatega. Karoliine ja Mari-Liis külastasid 2-tunnise sõidu kaugusel asuvat Pescarat – mereäärset suurlinna, teised Eesti tüdrukud Jana, Anita, Laura ja Katre käisid võrratult ilusa järve ääres vaadet nautimas.

Jällegi möödas üks huvitav ja seiklusrikas päev.

ESMASPÄEV           

04.05.2015

Kell 8.15 pidime oma hostidega koolis olema ning kõik me läksime esimestesse tundidesse. Nii saime aimu, millised näevad välja itaallaste tunnid. Kusjuures kogu nende koolisüsteem on väga range ning meie jaoks kohati isegi naljakas ja arusaamatu.

Pärast tundides olemist läksime esimesse ettevõttesse, L-Foundry'sse. Seal  saime minna clean room'i, kuid selle jaoks pidime näiteks meigi eemaldama ja üleüldse olid seal väga ranged nõudmised.

Clean room'is pidime juuksed kinni panema, mütsid pähe, jalga erijalanõud, kätte kummikindad, pähe kaitseprillid ja selga väga naljaka kombinesiooni. Lõpuks olime kõik nagu väikesed Muumitollid, kuid me pidime seda kõike tegema, sest tipptehnoloogia loomisel on seal vaja 11 korda suuremat puhtust kui näiteks operatsioonisaalis.

Pärast seda oli meil lõuna selles samas ettevõttes. Toitu saime ise valida ning kõik oli väga maitsev. Oligi aeg tagasi koolimajja minna, sest seal toimus meil n-ö avatseremoonia, kus iga grupp (Eesti, Itaalia, Poola, Türgi, Küpros) näitas enda riiki tutvustavat videot. 

Kui videod olid näidatud, saime ka iga riigi toitu/maiustusi maitsta. Peale avatseremooniat oligi meil vaba õhtu koos hostidega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esmaspäev oli väga põnev. Vahel küll oli liiga palju ootamist, kuid pigistasime silma kinni ning ei näidanud väikest rahulolematust välja.

PÜHAPÄEV

03.05.2015

Kell 02.55 oli kogunemine Pärnu Ühisgümnaasiumi parklas. Seal oli meil aega omadega hüvasti jätta ning pidimegi hakkama bussiga Tallinna poole sõitma.

Tallinna lennujaama jõudes saime rahulikult oma pagasid ära anda ning meie lennuk väljus 06.50 Tallinnast ning juba 08.20 olimegi Frankfurdis. Frankfurdis oli meil teise lennuni 8 tundi aega ning me otsustasime minna linna külastama. Kahjuks olid peaaegu kõik poed kinni, sest pühapäeval pididki kõik poed kinni olema. 

Nii me siis lihtsalt kõndisime ja uudistasime, vahepeal leidsime mõnusa kohviku, kus me ka väikese peatuse tegime. Ega seal polnudki midagi teha, pärast kohvikus istumist, läksime metrooga lennujaama tagasi. Seal meil oli vaba aega 4h ning selle aja sees saimegi süüa, magada ja lihtsalt puhata.

Pärast 8 tunnist ootamist oligi Rooma lennu aeg. Frankfurdist Rooma sõit kestis samuti üle tunni. Rooma jõudes võtsime esimese asjana oma pagasid ja õnneks olid kõik pagasid ka ilusasti kohal. Järgmiseks ülesandeks oli meil leida õige bussipeatus, et jõuda Roomast Avezzanosse. Jooksmist oli ikka korralikult... 

Me küsisime ka abi, aga iga inimene juhatas meid erinevates suundades ning lõpuks, kui olime juba pead kaotamas, leidsime me õige koha. Oligi aeg bussile minna, et rõõmsatena Avezzanosse jõuda. Avezzano oli Roomast umbes 2 tunni kaugusel. 

Kui me kohale jõudsime, ootasid meid hostid juba oma peredega. Nii me siis kallistasime ja oligi aeg kodudesse minna, välja arvatud õpetajad, kes ööbisid hotellis.